Eesti | English | Vene | Finish

Seidla mõis

AJALOOLINE ÜLEVAADE

Seidla mõisa on esimest korda mainitud 1639. aastal. Omanikuks oli Rootsi sõjakomissar Adam Schrapfferi lesk. Peagi  läks Seidla von Nieroth´ite perekonnale, kelle käes püsis see 18 sajandini.

Ehitusajalooliselt on olulisem Johann Heinrich von Mohrenschildi omandiperiood 1740 - 1785. Just tema ajal omandas mõis oma põhilise jõukuse, siis kujundati välja esinduslik mõisasüdamik ja valmis uhke härrastemaja.

19. sajandil olid mõisa omanikeks Vietingoffid ja Schillingid. Viimane omanik oli Hans von Schilling tema valduses oli mõis 1914. aastani. Sellel ajal viljeleti seal aktiivselt aiakunsti; lilli ning puuvilju kasvatati ka müügiks. Mõisas tegutses viinaköök.

Eesti Vabariigi ajal tehti mõisahoonesse kool, mis püsis seal kuni 1973. aastani.

1996. aastal omandas Seidla mõisakompleksi AS TSUNFTIJÄNES , kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on antiikmööbli restaureerimine ning stiilsete interjööride kujundamine.



ARHITEKTUURILINE KIRJELDUS


Mõisa peahoone valmis aastal 1785. Hoone kuulub varaklassitsismi perioodi ning on selle üks väärtuslikemaid näiteid Eestis. Hoone on silmapaistvalt heade klassitsistlike proportsioonidega.

Hoone interjöörid tunduvad varaklassitsistlikult range välislahenduse kõrval mõnevõrra barokilikena. Ajastule omaselt võlvitud alakorrust kasutatud majandusruumidena. Anfilaad - pidulikult seotud elutoad ja saal asuvad teisel korrusel. Meisterlikult on teostatud tisleritööd: nikerdatud ääristega trepp, uksed, aknapaled ja lambriid.

Mõisas asunud väärtuslikud ahjud ja kaminad hävinesid kooli remondi käigus 1950-ndatel aastatel. On leitud üksikuid ahju- ja kaminakivide tükke.

Kinnine aiapoolne palkon pärineb 19.sajandi teisest poolest. Sammasrõdu peaukse kohal pärineb 1910. aastast. Hiisbarokne mõisa peauks on Eesti oma ajastu tislerikunsti parim näide.



Mõisa ümbritsev park on inglise stiilis. Mõisa tiik vajab puhastamist ja süvendamist. Vanasti on seal kasvatatud kalu ning talvel on tiigijääl uisutatud. Tiigi ääres asub 19. sajandi lõpul ehitatud viinaköök. Kolhoosi ajal asus viinaköögis reostust tekitav tärklisevabrik.

Härrastemaja esist väljakut raamivad kahest küljest ait ja tõllakuur. Ait on taastatud endisel kujul 1980-ndate lõpul. Tõllakuur on kahjuks varemetes ning vajab renoveerimist.

Maantee poolsel küljel oli kõrge kivimüüriga ümbritsetud iluaed, mis on taastamisel.

Mõisa pargis asub huvitava ruumilahendusega nn. "jääkelder".

Mõisale kuulus "vanadel aegadel"  Hollandi tüüpi tuuleveski, mis tänasel hetkel on saanud endale väärilise omaniku, kes on Seidla Tuuleveski korda seadnud ja seda mitte ainult turismiatraktsiooniks, vaid ka reaalselt tegutsevaks veskiks. 

Seidla Tuuleveski

Alates 1996. aastast käib mõisa peahoones restaureerimistööd. Taastatud on lae- ja seinakonstruktsioonid, mis said kannatada 1980-ndate aastatel katuse läbijooksmise tõttu. Uuendamist vajavad mõisahoone arvukad aknad. Väärtuslikud uksed ja aknapaled vajavad restaureerimist.

Kunagisest mõisa interjöörist ei ole säilinud originaalmööblit ega ka fotomaterjali.

Fotomaterjal: Antiigilaat  "Kila-Kola" 2009 ; 2010


View Larger Map